EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED
Prügi ringlussevõtt Eestis: taaskasutatud jäätmete uus elu
Ehitus- ja lammutusjäätmed: sellised jäätmed, mis tekivad ehitiste või nende osade rajamisel, lammutamisel, renoveerimisel või restaureerimisel.
Eraldi tuleb koguda sellised ehitusjäätmed nagu puit (immutatud ja immutamata puit eraldi), kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas, jne), raudbetoon ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt, plast (kile, penoplast, plastaknad, jm ehitusplast).
Eraldi koguda tuleb ka ohtlikud ehitusjäätmed nagu asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsement plaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid), lahustit sisaldavad jäätmed (värvid, lakid, liimid jne), immutatud puit (vineer, raudteeliiprid jne); põlevkiviproduktide sisaldavad jäätmed (tõrv, mõned asfaldi liigid), saastunud pinnas (jääkreostusobjektid, maa-alused kütuse hoiumahutid jne), graptoliitargilliit (pinnase kiht, isesüttimise ohuga).
Mis saab edasi? Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti ja anda üle nõuetele vastavale jäätmekäitlejale. Vanu ehitusmaterjale, näiteks telliseid, betooni, puitu ja metalli, on võimalik kasutada uutes ehitusprojektides.