Mis saab vanadest rõivastest pärast nende äraviskamist? Kui palju tekstiilijäätmeid Eestis tegelikult tekib ning kuhu need lõpuks jõuavad?
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (TJT) jäätmekäitluse ärivaldkonna eest vastutav juhatuse liige Marti Viirmäe annab põhjaliku ülevaate tekstiilijäätmete liikumisteekonnast, nende ringlussevõtu kitsaskohtadest ning sellest, miks on oluline juba täna teha teadlikke valikuid.
Loe edasi ja saa teada, kuidas saad ise panustada tekstiilijäätmete probleemi leevendamisse.
Tekstiilijäätmed
Eestis käsitletakse tekstiilijäätmetena üldjuhul rõivaid, jalanõusid, kodutekstiile ja aksessuaare (nt kotid, vööd), kuid mitte madratseid ega vaipu.
Tekstiilijäätmete liikumisteekond sõltub suuresti nende seisukorrast ja kogumiskohast. Tuleb tõdeda, et täna puudub piisav tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus mitte ainult Eestis, vaid ka suuremas osas Euroopast.
- Kui tekstiilijäätmed on korduskasutuskõlblikud ja jõuavad vastavatesse kogumispunktidesse – näiteks taaskasutusorganisatsioonidesse (nagu Uuskasutuskeskus, Sõbralt Sõbrale, Humana), heategevusorganisatsioonidesse või ettevõtetesse (nt H&M) –, suunatakse need edasi sorteerimisele ja seejärel võimalusel teise ringi kasutusse (nt second-hand müük, eksport jms).
- Korduskasutuskõlbmatutel tekstiilidel, millele Eestis täna puudub taaskasutus- või ümbertöötlemisvõimekus, on siiani peamiseks käitlusviisiks põletamine energia tootmise eesmärgil.
Ringlusse suunamise lahendused – peale korduskasutuse – puuduvad hetkel nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas. Siiski on oluline koguda tekstiilijäätmeid liigiti ning viia need jäätmejaama, kus on eraldi kogumismahutid ka kasutuskõlbmatute tekstiilide jaoks. Kõige esmane ja soovitatavam lähenemine on siiski tekstiilijäätmete tekke vältimine – läbi teadliku tarbimise, parandamise ja korduskasutuse.
Tallinna jäätmejaamades on korduskasutuskõlbmatute tekstiilide jaoks eraldi kogumismahutid. Need kuuluvad Tallinna linna korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, kus konteinerite tühjendamise ja jäätmete edasise käitlemise eest vastutab Tallinna Ringmajanduskeskuse (endise nimega Tallinna Jäätmekeskus) lepinguline teenusepakkuja. Täpsem info Tallinna jäätmejaamade kohta on leitav linna kodulehel: Jäätmejaamad ja ringmajanduskeskus Tallinnas | Tallinn
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) ei kogu ega tühjenda ise tekstiilijäätmete konteinereid, ei tegutse jäätmejaamana ega tegele jäätmete põletamisega, mistõttu need jäätmed ei jõua meie keskusesse sihipäraselt vastava jäätmeliigi voona.
Tekstiilijäätmed jõuavad TJT käitluskeskusesse valdavalt segaolmejäätmete koosseisus või taaskasutuskeskuste ning jäätmejaamade tekstiilijäätmete sorteerimisjäägina. Meie roll on sorteerida jäätmeid, et väärtuslikud materjalid suunata võimalikult suures mahus ringlusesse. Kuna suur enamus segaolmejäätmeid Eestis suunatakse otse põletusse, satuvad ka segaolmejäätmete hulgas tekstiilijäätmed põletusse.
Eesti elanikud tarbivad igal aastal umbes 16 200 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile ehk keskmiselt 12,2 kilogrammi elaniku kohta. Eestlaste tegelik uute rõivaste tarbimine võib olla isegi 10–20% suurem, kuna arvestus ei hõlma eraisikute oste välismaal ja välisriikide e-poodides. TJT käitluskeskusesse suunatud olmejäätmetes sisalduva tekstiilijäätmete osakaal 2024. aastal oli keskmiselt 14%, mida näitavad TJT poolt läbi viidud sorteerimisuuringud. Tekstiilijäätmete sorteerimisjääki jõudis TJT-sse 2024. aastal ca 100 tonni. Viimase kolme aasta jooksul on täheldatud, et TJT-sse jõudvad tekstiilijäätmete mahud suurenenud ei ole.
Kliimaministeeriumi tellitud 2024. aasta uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ andmetel koguti 2022. aastal Eestis liigiti 1 349 tonni tekstiilijäätmeid, mis moodustas umbes 7% tekkinud kogusest. Samal ajal sattus segaolmejäätmetega koos üle 18 000 tonni tekstiilijäätmeid, kaotades seeläbi oma korduskasutus- või ümbertöötlemisvõimaluse. Kuigi tarbijate seas on kasvanud huvi kasutatud tekstiili vastu, on korduskasutuseks sobivate rõivaste kvaliteet langenud ning mittesobivate toodete osakaal suurenenud.
Praegune olukord tekstiilijäätmete liigiti kogumisel Eestis on pigem problemaatiline. Kuigi liigiti kogumise kohustus on kehtestatud, ei ole süsteem terviklikult välja arendatud ning kogumistaristu ei kata veel kogu Eestit. Samuti puudub piisav võimekus kogutud jäätmete ümbertöötlemiseks ja maksimaalselt ringlusse suunamiseks – nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidus.
Olukorra parandamiseks on vaja investeerida ringlussevõtuvõimekusse, toetada tekstiilide parandamist ja korduskasutust, laiendada kogumiskohtade võrgustikku ning tõsta avalikkuse teadlikkust. Samuti on oluline suunata turule rohkem monomaterjalist ja paremini töödeldavaid tekstiilitooteid. Kõige tõhusam viis tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks on nende tekkimise ennetamine – sealhulgas teadlik tarbimine ja kiirmoetrendidega kaasamineku vältimine.
Liigiti kogumine aitab luua parema ülevaate tekstiilijäätmete tekkemahust ning on eelduseks selleks, et tulevikus saaks tekkida vajalikud ümbertöötlemise lahendused ja võimekus. Kui tekstiilijäätmed satuvad segaolmejäätmete hulka, ei ole neid enam võimalik ringlusse suunata – see võimalus kaob juba esimeses etapis. Seega on ka tänastes tingimustes liigiti kogumine oluline samm tulevikku suunatud lahenduste nimel.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et inimesed sorteeriksid äraantava tekstiili juba kodus – nii saavad korduskasutuskõlblikud esemed korduskasutus- või ümbertöötlemisvõimaluse ning korduskasutuskõlbmatud tekstiilid ehk tekstiilijäätmed suunatakse edasiseks käitlemiseks. Tekstiilijäätmete ringlusse suunamise lahendused tulevad, see on juba loodavate tootjavastutusorganisatsioonide ülesanne.
Lisaks on jäätmejaamades tekstiilijäätmete äraandmine tasuta. Seega tekstiilijäätme jäätmejaama viimisel saavad inimesed väga lihtsalt vähendada oma segaolmejäätmete äraveo ja käitlemise kulusid 14% võrra.
Marti Viirmäe, TJT juhatuse liige
