Koostöös Eesti tootjatega viisime talveperioodil läbi pilootprojekti, mille käigus testisime ligniinist valmistatud biokotte. Meie eesmärk oli leida praktilisi lahendusi biojäätmete kogumise kvaliteedi parandamiseks külmades ilmastikutingimustes.
Pilootprojekt käivitati 2025. aasta detsembris ning katsetused viidi läbi kõigis TJT teeninduspiirkondades Tallinnas (Kesklinnas, Nõmmel, Mustamäel ja Saku vallas). Kolm kuud kestnud testiperioodi jooksul koguti süsteemset tagasisidet nii jäätmeveo ekipaažidelt kui ka jäätmevaldajatelt.
Testimise käigus hinnati eelkõige kottide vastupidavust ja kasutusmugavust talvistes tingimustes, arvestades biojäätmete kui jäätmeliigi eripära.
Tagasiside põhjal selgus, et ligniinist biokotid toimivad võrreldes seni kasutusel olnud lahendustega paremini – tugevamast materjalist valmistatuna on need rebenemiskindlamad ning nende kasutamisel esines vähem rebenemisi ja jäätumist ka külmemates ilmastikutingimustes. Samas esines tugevate miinuskraadide korral, eriti vedelate biojäätmete puhul, jäätumist ka ligniinist kottide kasutamisel, mis viitab, et tegemist on eelkõige biojäätmete omadustest ja ilmastikutingimustest tingitud füüsikaliste protsessidega.
Biojäätmete kogumisel toimuvad konteineris looduslikud käärimis- ja lagunemisprotsessid, mille käigus eraldub vedelik ning võib tõusta ka massi temperatuur. Madalate välistemperatuuride korral see vedelik külmub, põhjustades jäätmete kinnitumist konteineri seintele.
Praktika näitab, et jäätumine on väiksem juhtudel, kui biojäätmed on enne konteinerisse panemist pakitud näiteks paberkottidesse või väiksematesse komposteeritavatesse kottidesse, mis aitavad siduda liigset niiskust ja hoida jäätmeid kohevamana (vältides ühtse massi teket). Soovitatav on paigutada biojäätmekonteinerisse ka kodumajapidamises toiduvalmistamisel või puhastamisel kasutatud paberrätikuid, kuna need aitavad siduda ja imada liigset vedelikku.
Jäätumist ei esine üldjuhul konteinerite puhul, mis asuvad köetavates ruumides (nt garaažis või panipaigas). Samuti on täheldatud, et jäätumist esineb vähem olukordades, kus biokonteinereid hoitakse enne tühjendamist ajutiselt soojemas ruumis ning asetatakse vahetult enne tühjendamist tagasi õue, vähendades seeläbi jäätmete ja konteineri seinte vahelist külmumist.
Ligniin on puidus looduslikult esinev sideaine, mida saadakse Eesti puidutööstuse jääkidest.
Lahendus on välja töötatud Eesti ettevõtete Biobag Baltic, Dagöplast ja Fibenol koostöös. Ligniinist biokottide tootmine võimaldab kasutada materjale, mille senised kasutusvõimalused olid piiratud, ning seeläbi toetada ringmajanduse põhimõtteid. Lahenduse eripäraks on ka terviklik Eesti-sisene väärtusahel – alates toorainest kuni tootmise, kasutuse ja käitlemiseni.
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et jäätumist ja rebenemist on võimalik paremate biokottide abil märkimisväärselt vähendada, kuid mitte täielikult vältida. Üldjoontes näitab analüüs, et biojäätmete muretu käitlemine ei sõltu üksnes kasutatavast vooderduskottide lahendusest, vaid eeldab teadlikku ja koordineeritud tegutsemist nii jäätmevaldajate kui ka jäätmevedajate poolt. Tõhus koostöö ning õigete praktikate rakendamine mõlemalt poolelt on võtmetähtsusega biojäätmete sujuva ja tõrgeteta kogumise tagamisel ka talvistes tingimustes.
„Pilootprojekt kinnitab, et ligniinist biokotid vähendavad talvetingimustes biojäätmete (bio)vooderduskottide jäätumist ja rebenemist ning tegemist on ühe võimaliku keskkonnasäästliku lahendusega,“ ütles Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS juhatuse esimees Regina Raukas.
TJT kaalub ligniinist biokottide kasutuselevõttu ka pikemas perspektiivis.