- juunist muutub biojäätmete liigiti kogumine Tallinnas kohustuslikuks
- Tallinnas muutub biojäätmete liigiti kogumine alates 1.juunist kohustuslikuks kõikidel korraldatud jäätmeveoga liidetud kinnistutel, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või korterite arvust.
Siiani oli biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik vähemalt kümne korteriga elumajades ja muu sihtotstarbega kinnistutel, kus nädalas tekib enam kui 20 kg biojäätmeid või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.
- Kohustusest vabastusi saab taotleda vaid linnaosa valitsusest. Kohustusest vabastuse saamise küsimuses palume klientidel pöörduda linnaosa valitsuse poole.
Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal nõuetekohases kinnises kompostris ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt. Soovituslik on paarismaja elanikel kasutada ühist mahutit, kuid selleks tuleb sõlmida ühismahuti kasutamise leping.
Kompostimiseks nõusolekut saab taotleda iseteenindusest, kuhu tuleb lisada foto aias olevast kompostrist. Iseteeninduse aadress on https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. Probleemide korral tuleb pöörduda oma linnaosa või ringmajanduse osakonna poole aadressil jaatmed@tallinnlv.ee.
- Biojäätmete kogumismahuti peab igal kinnistul olema
Kolme ja enama korteriga elamud võivad ilma nõusolekut taotlemata kompostida, kuid biojäätmete mahuti peab siiski kinnistul olema. Juriidilised isikud võivad kompostida vaid juhul kui registreerivad oma tegevuse Keskkonnaametis jäätmekäitlejana.
Biojäätmete kogumismahuti tuleb eraldi rentida või soetada oma jäätmevedajalt. Mahuti tühjendamiseks tuleb jäätmevedajaga sõlmida ka vastav leping. Kui mõnes büroohoones tegutseb palju väikeseid ettevõtteid, tasub mõelda ühise jäätmemahuti kasutusele võtmise peale.
Lepingu sõlmimiseks biojäätmete kogumismahutiga üleandmiseks tekkekohal tuleb Tallinna Jäätmete Taaskasutus AS-i klientidel pöörduda aadressil info@tallinnavedu.ee või täita taotlus ettevõtte kodulehel www.tallinnavedu.ee.
- Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada väehmalt üks kord kahe nädala jooksul
Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
Kinnistul, kus toidujäätmeid kompostitakse tekkekohal, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 8 nädala jooksul. Kinnistul, kus toidujäätmeid kompostitakse tekkekohal ning on ka pakendijäätmete äraveo leping, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala jooksul. Kuna liigiti kogutud pakendijäätmete ning paberi ja kartongi äravedu on tasuta ning biojäätmete äravedu on vähemalt poole soodsam kui segaolmejäätmete äravedu, on võimalik jäätmeid liigiti kogudes lisaks keskkonnahoiule ka rahaliselt säästa.
Rohkem infot biojäätmete kohta leiab Tallinna linna kodulehel ja korduma kippuvate küsimuste alt.
Biojäätmeid tasub kompostida, sest kompost aitab viia toitained uuesti ringlusse
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtme prügila on Eesti suurim biolagunevatest jäätmetest komposti tootja tootes aastas kuni 8000 tonni komposti.
Kuidas kompost valmib:
- Biojäätmeid tuuakse Jõelähtme prügilasse eelkõige Tallinnast ja Harjumaalt – köögid, restoranid, korraldatud jäätmevedu, tootmisettevõtted.
- Kompostimiseks sobivad kõik toiduained, mida kogutakse ka liigiti, lisaks köögi- ja sööklajäätmed, III kategooria loomsed jäätmed (kanasuled, seaharjased, kalarapped), samuti haljastus- ja pargijäätmed jne.
- Prügila spetsiaalsetel kogumisväljakutel toimub masinatega jäätmete esialgne sorteerimine.
- Purustatud biojäätmed segatakse seejärel hakkepuiduga, paigutatakse aunadesse ning kaetakse Agile-membraaniga.
- 3+3 nädala jooksul toimub aktiivse komposteerumise faas, mille jooksul temperatuur aunades jõuab 70-80 °C. Selline temperatuur hävitab kõik kahjulikud bakterid jm haigustekitajad ning umbrohuseemned.
- Kuuenädalase protsessi järel suunatakse kompost järelvalmimisele. Pikendasime komposti aunades oleku perioodi, et tagada selle parem valmimine ja temperatuuri järkjärguline mitte järsk langus.
- Siis segatakse aunad läbi ja sõelutakse.
- Sõelumisel eraldatakse kompostist sideainena kasutatud hakkepuit ja jäätmetes sisaldunud võõrkehad (kile, plastid jms).
- Ettevõtte eesmärgiks on võimalikult kõik ära kasutada, ka aunade nõrgvesi näiteks.
- Valminud kompostist võetakse laboriproovid, kindlustamaks toodangu vastavus tervishoiu- ja keskkonnanõuetele.
- Kogu protsess on vastavuses Veterinaar- ja Toiduameti nõuetega, ettevõte on nende poolt tunnustatud kompostimisettevõte.
- Köögi- ja sööklajäätmetest valmistatud kompost on kangem, kui tavaline kompost. Seda tuleb lahjendada mullaga. 20-30% komposti ja 70-80% mulda, siis töötab kompost kõige paremini.
- Jõelähtme komposti kasutajateks on peamiselt põllumehed, aga ka korteriühistud ja majaomanikud.
- Jõelähtme prügilasse jõuab aastas üle 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. See on ligi pool Eestis kogutavatest biojäätmetest.
- Sellisest kogusest biojäätmetest suudab prügila aastas toota umbes 8000 tonni komposti.
- Uus jäätmekäitluskord, mis paneb üha suuremat rõhku jäätmete liigiti kogumisele, suurendab arvatavalt neid koguseid veelgi.
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus (www.recycling.ee/toodete-sertifitseerimine) on väljastanud biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti sertifikaadi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS’ile.
Kompost on toodetud biolagunevatest jäätmetest:
– komposti on võimalik kasutada haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses,
– komposti on vaja segada mullaga,
– komposti tootmist reguleerib Keskkonnaministri määrus 13.04.2013, Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded.
TJT kodulehelt leiab ka juhendid komposti kasutamiseks põllumajanduses, hobiaedades ning aianduses ja maastikukujunduses: https://tjt.ee/jaatmekaitlus/teenused/kompostimine/komposti-ost-myyk/
