EstEng
Otsi lehelt ..
AvalehtEttevõttestÕigusaktidLepingudKompostKontaktHinnakiriJäätmevedu
Tallinna Jäätmete
Taaskasutuskeskus

Loovälja, Rebala küla
Jõelähtme vald
Harjumaa 74222

Tel: 609 6018
Faks: 609 60 14
e-mail: info(ät)tjt.ee

Prügi taaskasutusse

Print


Igapäevases tegevuses või tootmises tekkivad jäätmed me paneme prügikasti või suuremasse mahutisse. Sinna paigutatud jäätmed koosnevad erinevatest läbisegi materjalidest nagu paber, klaas, plastik. Neid materjale saaks aga edukalt kasutada toormena uute toodete valmistamiseks. Seega tuleb jäätmeid pidada ressursiks juba tekkimismomendil. Kui prügikorv on täis, viiakse see elamu või tootmishoone juures asuvasse suurde konteinerisse, kus ta seguneb teiste prahitekitajate toodavate materjalidega. Järjekordne prahisegamine tuleb, kui prügiveok tühjendab kogumiskonteineri veokisse. Sellisel erinevate omadustega materjalide läbisegamisel tekkiva massi uuesti algmaterjalideks jaotamine on väga töömahukas ja saadavate materjalide kvaliteet madal. Siit on tekkinud idee paigaldada jäätmete tekitajate juurde erinevate materjalide jaoks eraldi mahutid. Sellisel puhul jäätmetekitaja ise sordib tekkinud jäätmed, need kogutakse materjali liikide kaupa ning saadav teisene toore on hõlpsasti taaskasutatav.
Kui palju materjali taaskasutusse jõuab, oleneb peamiselt elanike suhtumisest. Palju on siin ära teha korteriühistutel ja kohalikul omavalitsusel, kes peavad hea seisma selle eest, et vajalik hulk eriliiki mahuteid oleks elanike jaoks sobilikus kauguses alati olemas. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine.
Selleks, et saaksime vabaneda ise oma jäätmetest mõistlikumalt ja pärandada omalastele puhtama maa, on otstarbekas sorteerida jäätmeid liikide kaupa: taaskasutatavad pakendijäätmed, papp ja vanapaber, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed, ehitus- ja elektroonikajäätmed ning suuremõõtmelisedjäätmed.

Mida sorteerida?

Taaskasutatavad pakendijäätmed

Plastmass pakend

Plastik looduses ei lagune ning vajab seetõttu käitlemist. Pandimärgiga plastikjoogipudelid tuleb viia taara vastuvõtu automaatidesse, ilma pandimärgita plastikpakend vastavasse plastpakendi konteinerisse,kust need lähevad ümbertöötlemisse. Plastmassi ümbertöötlemine võtab ligi 70% vähem energiat kui uue valmistamine.

Klaaspakend

Klaaspakendil, millel on peal pandimärk tuleb viia taara vastuvõtu automaatidesse, ilma pandimärgita klaaspakend vastavasse klaaspakendi konteinerisse. Klaasi ümbertöötlemisel tekib 20% vähem õhu ning 50% vähem vee saastet kui selle uuena valmistamisel.

Metallpakend

Peamiselt teras- ja alumiiniumpakendid.Kasutataksepeamiselt toiduainetööstusetoodangu pakendamiseks(karastus- ja vähealkohoolsedjoogid ning pikema säilivusajagaerinevad konservid).Metallpakendil, millel on peal pandimärk tuleb viia taara vastuvõtu automaatidesse, ilma pandimärgita metallpakend vastavasse metallpakendi konteinerisse.

Paber, papp ja kartong

Ajalehed, klantsajakirjad, raamatud ja papp – neid võib põletada kodukaminas või -ahjus või viia panna vastavasse konteinerisse, kust see läheb ümbertöötlemisele ja jõuab paberina taaskasutusele. Ühe tonni vanapaberi ümbertöötlemine aitab päästa 17 puud ning hoida kokku 1 400 liitrit kütust, 4 000 kilovatti elektrienergiat ning üle  26 000 liitri vee
Vanapaberi hulka ei kõlba kiletatud ja vahatatud paber, foolium- ja kopeerpaber, võipaber ja tootepakendid (nt piimapakid, munaalused).

Biojäätmed (orgaanilised jäätmed)

Ligikaudu üks kolmandik kuni pool koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest on biojäätmed (köögi- ja aiajäätmed, puulehed jne). Eramaja omanikel on kõige õigem biojääde kompostida koduaias (kompostris),nii jõuavad loodusest pärit ained otse mulda tagasi oma koduaias.Kortermaja elanikel võimaluseraldi kogutud biojäädet panna vastavasse konteinerisse, mis prügilasse jõudes läheb taaskasutusse (vt kompostimine).

Olmejäätmed

Kõik prügi, mis on sorteerimata või sorteerimisest ülejäänud läheb olmejäätmete alla. Olmejäätmetest toodetakse jäätmekütust (vt jäätmekütuse tootmine) või ladestatakse prügimäkke.

Plastmass

Eraldi kogutud plastjäätmed, mis pole taaskasutatavad hävitatakse.

Klaas

Eraldi kogutudklaasjäätmed (muu klaastaara, aknaklaas ja klaasnõud) lähevad klaasimurruks, ümbersulatamisele ning sealt edasi samalaadsete esemete tootmisse, kuna klaas on ainulaadne materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene.

Metall

Suuremates kogustes metalli on võimalik viia metalli kokkuostupunktidesse nt Kuusakoski.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning mille käitlemiseks on kehtestatud eritingimused. Ohtlike jäätmete hulka liigituvad patareid, vanad ravimid, päevavalguslambid, majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, lakid, lahustid, masinaõli, taimekaitsevahendid, kodumasinad ja muud sarnased jäätmed. Kuna ohtlikud jäätmed on keskkonnale ja inimesele ohtlikud juba väiksestes kogustes kahjulikud, siis ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse ega paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse, vaid nad vajavad erikäitlust.
Informatsiooni ettetvõtete kohta, kes omavad ohtlike jäätmete käitluslitsentsi leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt .
Elanikele on avatud ohtlike jäätmete kogumiskohad ja jäätmejaamad, kuhu saab jäätmeid tasuta ära anda.
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse territooriumil asub ohtlike jäätmete kogumispunkt (Kesto AS).

Vanarehvid

Alates 01.01.2013 ei võta Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus vastu enam vanarehve. Info vanarehvide vastuvõtu punktide kohta leiab MTÜ Eesti Rehviliidu kodulehelt www.rehviliit.ee

Kodumasinad ja elektroonika jäätmed

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on Jäätmeseaduse mõistes probleemtooted, sest nad sisaldavad tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja komponente. Selliste jäätmete lahuskogumine muudest jäätmetest aitab kaasa ohtlike ainete mittejõudmisele keskkonda ja toetab elekri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes sisalduvate materjalide taaskasutamise, mis omakorda aitab kaasa esmase tooraine kokkuhoiule.
13. jaanuarist 2005 hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetele. Nende hulka kuuluvad ka telerid ja külmikud, kõik tooted, mis töötavad elektrivooluga. Tootjad (edasimüüjad) on kohustatud need tasuta tagasi võtma. Ostes uut seadet on võimalik vana jätta kauplusesse.
Eestis tegutseb kaks tootjavastutusorganisatsiooni, kellele on üleantud elektroonikaseadmete käitlemise kohustus: MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.